Teated

Haljala kooli kantselei on suletud 4. juuli kuni 7. august.

Küsimuste-mõtete korral kirjuta meile aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Mõnusat suve!

Haljala kooli kantselei (vallamaja II korrus) on
1. juuli kuni 4. august 2021
SULETUD.

Vajadusel ootame kirju meile e-postkasti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Üha enam tõstatub haridusmaastikul küsimus, kas koolipäev võiks alata hiljem. Tõuke selleks on andnud teadusuuringud, mis näitavad, et lapsed – eriti teismelised – ei saa sageli piisavalt und ning varajane koolipäev ei ole kooskõlas nende loomuliku biorütmiga. Samal ajal tuleb arvestada ka perede igapäevaseid rutiine, töö- ja transpordikorraldust ning harjumusi, mis muudavad ühetaolise lahenduse leidmise keeruliseks. Küsitlus lastevanematele toimus  28.04-04.05.2025 Stuudiumi keskkonnas. 

Küsitlusele vastas kokku 83 lapsevanemat, kellest paljudel on lapsed mitmes kooliastmes. Vastanute seotus vanuseastmetega jaotus järgmiselt:

• 1.–3. klass (I kooliaste): 46 vastajat
• 4.–6. klass (II kooliaste): 28 vastajat
• 7.–9. klass (III kooliaste): 22 vastajat

NB! Kuna mõned lapsevanemad märkisid rohkem kui ühe kooliastme, ületab kooliastmete summa koguarvu.

Tulemused kooliastmete kaupa

I kooliaste (1.–3. klass)

Nooremate laste vanemate seas on arvamused mõnevõrra mitmekesisemad.

• 71,7% vastas „Ei“ – nende hinnangul ei ole hilisem algus vajalik.
• 19,6% pooldas muudatust ja uskus, et see aitaks lastel paremini ärgata ja koolipäevaks valmistuda.
• Ülejäänud 8,6% väljendasid, et see „oleneb“, viidates konkreetsetele pere- või töökorralduslikele nüanssidele.

Toetajate kommentaaridest ilmnes, et lapse rahulik hommik, parem keskendumisvõime ja võimalus piisavalt magada on nende silmis suur väärtus. Samas leidsid mitmed, et väiksemate laste puhul on oluline, et päev algaks varem ja lõppeks varem, võimaldades lastel pärast kooli veel mängida või puhata.

II kooliaste (4.–6. klass)

Keskmise kooliastme vanemate seas olid seisukohad suhteliselt sarnased noorema kooliastme omadele.

• 67,9% vastas „Ei“,
• 21,4% toetas muudatust
• 10,7% valisid „Oleneb“.

Mõned lapsevanemad tõid esile, et lapse vananedes muutub ka unerütm ning ärkamine varahommikul on järjest keerulisem. Siiski jäi kõlama ka argument, et hilisem koolipäev pikendaks päeva ja vähendaks vaba aega pärast tunde, mis on oluline näiteks huvitegevuste ja pere koosolemise jaoks.

III kooliaste (7.–9. klass)

Kõige selgem oli vastajate hoiak vanemate õpilaste puhul:

• 90,9% lapsevanematest vastas kindlalt „Ei“.
• Vaid 9,1% pooldas muudatust.
• Ükski vastaja ei valinud „Oleneb“.

See tulemus võib tunduda üllatav, arvestades, et just teismeliste unerütm on kõige enam hilisem. Kuid vastustest selgus, et paljude perede päevakava on aastatega kujunenud stabiilseks ning hilisem koolipäev tähendaks rohkem segadust kui kasu. Vanemad kartsid ka, et hilisem algus ei tooks tegelikku puhkamisaega – noored jääksid lihtsalt veel hiljem magama.

Üldine arvamus kogu valimi lõikes

Kui vaadata kõikide kooliastmete vastuseid kokku, joonistub välja selge muster:

• 74,7% lapsevanematest ei toeta koolipäeva hilisemat algust.
• 18,1% pooldab muudatust.
• 7,2% leiavad, et see oleneb asjaoludest.

See näitab, et enamus vanemaid eelistab praegust korraldust.

Kaalutlused muudatuse poolt ja vastu

Pooltargumendid:

• Rohkem und – eriti noorematel lastel oleks hommik rahulikum ja keha erksam.
• Parem keskendumisvõime – mitmed uuringud viitavad, et hilisem algus võib parandada koolitulemusi.
• Vaimne heaolu – vähem stressi hommikul, vähem konflikte kodus.

Vastuväited:

• Logistilised raskused – vanemate tööpäev algab vara; pole võimalik lapsi hiljem kooli saata või järele tuua.
• Ajagraafik nihkesse – hilisem kooli lõpp piiraks huvitegevusi ja perede ühiseid tegevusi.
• Unerežiim ei parane automaatselt – lastel võib tekkida kalduvus hiljem magama jääda, mis tühistab eeldatava unevõidu.
• Huvitegevused ja vaba aeg – Hilisem koolilõpp piiraks laste osalemist trennides, huviringides või muudaks pere ühise aja korraldamise keerulisemaks.

Kooli hoolekogu seisukoht

19. mail 2025 toimunud Haljala Kooli hoolekogu koosolekul arutati küsitluse tulemusi ning koolikorralduslikku olukorda. Arutelude põhjal leidis hoolekogu, et olemasolev süsteem töötab hästi ning toetas üksmeelselt koolipäeva jätkumist senisel kujul algusega kell 8.00. Hoolekogu hinnangul on praegune korraldus paindlik, arvestades I kooliastme hilisema saabumise võimalust, ning sobitub hästi perede ja kogukonna vajadustega.

Mis saab edasi?

Arutelu sel teemal ei ole lõppenud. Kool plaanib järgmise sammuna kaasata õpilasesinduse, et uurida ka õpilaste enda arvamust. Laste hääl on oluline, eriti kui arutelu puudutab nende igapäevast elukorraldust ja heaolu.

Kokkuvõte

Haljala Kooli lapsevanemate küsitlus ja järgnevad arutelud näitavad, et enamik peresid eelistab varasemat koolipäeva algust. Samal ajal on kool loonud juba täna võimalusi paindlikkuseks I kooliastmes ning püüab arvestada kogu kogukonna – sealhulgas lasteaia ja transpordikorralduse – vajadustega.

Kooli eesmärk on hoida fookuses laste heaolu, perede võimalused ja hariduse kvaliteet – seda läbi koostöö kodu, kooli ja kogukonna vahel.

Kooli raamatukogus on avatud õpilaste käsitöö näitus, astu ligi ja vaata üle, mis valminud on! 

Detsember koputab juba pikemat aega järjepidevalt uksele. Traditsiooniliselt kaunistame jõulukuul koolimaja ühtse joonega - selle aasta teemaks on "LUMESADU"!

Juba alustame! ;)

Oma huvist lähtuvalt tuleb põhikooli õpilasel koostada 8. klassis loov- või uurimistöö. Loov (uurimis)töö pakub võimetekohast eneseteostust, arendab koostöö ja iseseisva töö kogemusi, võimaldab eri õppeaineid lõimida.

Haljala kooli 8. klassi õpilased kaitsesid oma loov- ja uurimistöid 12. aprillil. Juba septembris-oktoobris valisid õpilased töö teema ning leidsid juhendaja. Järgnevad kuud kulusid plaanidest-kavanditest töö teostamiseni. Praktilise töö juurde tuli õpilasel koostada ka kirjalik aruanne.

Viimane etapp – töö esitlemine ja kaitsmine komisjoni ees tekitas õpilastes meeldiva ärevuse. Töid oli eri valdkondadest. Kunstialase töö „Linn“ autor oli Noel Lünekund, kes tutvustas oma tušijoonistuse kaudu lääne ja idamaade arhitektuuristiile. Komisjonil jäi ainult imetleda töö teostamise täpsust ja korrektsust. Tikitud pilti „Skorpion“ esitles Elis Heinmaa. Ka see töö nõudis püsivust, täpsust ning mustri lugemise oskust. Õmblemine algab kanga valimisest ja lõigete otsimisest – seda tõestas Heleri Tamberg, kelle loovtööna olid valminud pluus ja püksid.

Ahhaa-elamuse pakkusid Ave Saar ja Elis Hiiemäe, kelle 12 keraamilist vaasi lähtusid aasta 12 kuust, olid vaimukad, huvitavad ning kaunid ja teostatud eri tehnikates. Tüdrukud kinkisid oma vaaside komplekti koolile.
Ka kaks lillepostamenti olid tehtud kingituseks – seekord emale emadepäevaks. Madias Reno Laur ja Sergei Serebrjakov põhjendasid valikut sellega, et tahtsid oma kätega midagi valmis teha. Oma kätetööd tutvustas ka Kusta Ismael, kel oli valminud toekas tool.

Kooli ajaloo jäädvustamiseks on tähtis Risto Ridali ja Marko Saare loovtöö – nad filmisid kooli üritusi, esitluseks oli 6-8-tunnisest materjalist kokku pandud mõneminutine treiler. Ajalugu, aga oma perekonna ajalugu jäädvustas Elli-Maria Küti uurimistöö. Põhjaliku uurimistöö – nii referatiivse teoreetilise osa kui ka praktilise uuringu kaasõpilaste seas – koolikiusamise teemal koostasid Maris Mogilnõi ja Heily Ehamaa. Kuidas korraldada riikide teemapäevi ja need ka läbi viia oli Stefi Pärnoja ja Karl-Johannes Annuse töö sisuks. Arvutimängude temaatikat puudutasid oma töös Arnis Avar Sammalpärg ja Markus Punane.
Huvitavad loomingulised loovtööd valmisid Karin Kivilol (interaktiivne õppevahend Inglismaa vaatamisväärsuste tutvustamiseks) ja Isabel Tambergil (animafilm „Kassi päev“).
Peale praktilise töö tegemise õppisid noored kirjalikku osa õigesti vormistama, õppisid seda, kuidas teha koostööd omavahel, aga veel tähtsam – koostööd oma juhendajaga.

8. klassi õpilased tõid veel välja, kui oluline on siinjuures oskus ise oma aega planeerida – toodi välja, et tulevikus sarnast tööd tehes ei tasuks kindlasti asja jätta hiljapeale, pigem alustada võimalikult vara ning panna kindlasti kõik asjad kirja. Märgiti ära, et teemaks tasuks valida midagi, mis ka iseennast huvitab – nii edeneb töö palju tõhusamalt ja ka endal on motivatsiooni järjepidevalt tegutseda.

Haljala Kool

Sel sügisel on Haljala kooli õpilastel taaskord võimalik külastada piirkonna erinevaid looduskeskusi! Väljasõite toetab Keskkonnainvesteeringute keskus,

Kui eelmisel nädalal esmaspäeviti ja neljapäeviti toimuvatel kiirtestidel covid-positiivseid ei ilmnenud, siis sel nädalal andsid positiivse proovi kolm noort. Terviseametilt saabuva info distantsõppele jäämise kohta edastab/on edastanud klassidele klassijuhataja, igapäevane töö jätkub olenevalt klassist (lähtuvalt vaktsineeritute hulgast klassis) kas täielikult distantsõppel või hübriidõppel.

Peale karantiiniperioodi palume COVID läbi põdenud/PCR testilt negatiivse tulemuse saanud lapsel kooli tulles esitada kas COVID-pass (läbipõdemine, vaktsineerimine) või negatiivne PCR test (testil käinu), võib nii telefonist kui paberil.

Täname vanemaid, kes jätavad lapse koju ka siis, kui pereliige haige või lapsel endal kergedki haigustunnused. Meie kontaktõppel püsimisele aitab kaasa, kui laps on enne külmetushaiguselt/haigega kontaktis olemist kooli naasmist teinud vanema algatusel kiirtesti/PCR testi. Anname kooli poolt parima, et õppimised saaksid eKooli võimalikult selgelt. Palume lastel kindlasti kodus õppimisega tegeleda, vajadusel küsida abi õpetajatelt või klassikaaslastelt.

Loodame, et varsti algaval jõuluajal saame kogu kooliperele pakkuda võimalust kohtuda väliüritusena planeeritud advendikontserdil ja jõululaadal. Pingutame üheskoos!

Õpetajate päeval võtsid 9. klassi juhtimisel Haljala Koolis koolipäeva korraldamise üle 9. ja 8. klasside õpilased. Koolipere teeb neile suure kummarduse ja kiidab - oli ju hoopis teistmoodi koolipäev!

Haljala Kool soovib oma praegustele ning endistele õpetajatele meeleolukat ning tarkuseküllast õpetajate päeva!

Kinobuss kutsub! "Lotte ja kadunud lohed" Haljala kooli aulas. Pilet 2 €.

7. veebruaril kell 11.45 võimalus I kooliastmel vaadata aulas uut Eesti lastefilmi "Lotte ja kadunud lohed". Pilet 2 eurot, kestab 1 tund 20 minutit.

M. Varek, A. Truman